Eelmise Kaja loengu ajal vaatasime enda tehtud pilte visuaalsest kommunikatsioonist. Pilte oli väga erinevaid, mulle aga jäid silma need, mis olid jäädvustanud Tallina tänavakunsti. Tihti, ükskõik mis linnas, kõndides jään teinekord seisma ja vaatan neid kritseldusi ja sodituid pilte. Vahel need lihtsalt köidavad su tähelepanu enda kolosaalsete nägude või süngete lausetega. Ma olen Kajaga nõus, et sellest on tekkinud omaette kunstiliikumine, sest neid kohtab ikka peaaegu iga tänavanurga peal. Need karjuvad sulle midagi ning tahvad edastada suuremat sõnumit kui algul paistab. Siin aga võib tekkida küsimus, kas selline kunst majade seintel on linna üldpildis eetiline käitumine? Kas see on õige tulla öösiti välja oma purkidega ning luua hommikuks Balti jaama seinale sõnum " Te raiskate mu aega" Võib-olla selle tegijal on maailmale nii palju öelda nende kolme sõnaga, aga lihtsalt kõigile ei jõua see kohale ning seepärast tembeldatakse see ebaeetilise käitumise alla. Kas Vincent van Goghi maal erineb kuidagi nendest joonistustest linna seintel? Muidugi, Goghi maalid kuuluvad maailma kunstipärandi hulka ja Graffitid on lihtsalt huligaanide mängumaa. Minu arvates on kunst kunstis kunsti näha. Eetikat loob ühiskond, aga viimane koosneb paljudest erinevatest inimestest, arvamustest ja uskumustest. Seda ei saagi üheselt mõista, sest moraali ja eetika tunnetus on igal inimesel erinev. Ma leian, et tuleks osata kuulata ja näha seda, mis meie ümber toimub. Vahel ma mõtlen, et me kõnnime silmaklapid peas ja kõrvaklapid kõrvas ning ignoreerime seda, millel on meile midagi öelda. Äkki peaks sekundiks lihtsalt aja maha võtma ning vaatamagi silmad punnis seda kummalist lauset või ülivärvilist pilti. Kõik kannab ju endas tegelikult sõnumit, võib-olla peidabki see endas mingisugust eetika küsimust?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar